Kolm põnevat IT-lahendust

Aastakümneid tagasi ei oleks osanud ette kujutadagi neid tehnoloogilisi võimalusi, mis meil tänapäeval on. Tehnoloogia areng on olnud meeletult kiire ja aja jooksul on leiutatud täiesti uskumatuid lahendusi. Kuna tegijatel ikka juhtub, siis on olnud ka korralikke ämbreid, kuid sellegipoolest on enamus lahendustest teinud meie elu lihtsamaks ja mugavamaks.

Üks leiutis, mis oli oma ajast nii ees, et kukkust põhjalikult läbi, oli iSmell - seade, mis võimaldab lõhnu tunda läbi interneti.

Allikas: thehustle.co

iSmell loodi 1999. aastal ning selle eesmärgiks oli võimaldada kasutajatel tunda lõhnu oma arvutites kas siis e-posti või veebilehtede kaudu. Seadmes olid tosinad väikesed õlikapslid, mida kombineerides saadi tuhandeid ainulaadseid lõhnu

iSmelli kukkus läbi kasutajate piiratud huvi tõttu, kuna sajandivahetusel oli arvutid ja internet veel nii uus, et lõhnade tajumist digitaalmaailmas ei peetud vajalikuks. Samuti ebaõnnestus seade testimistes, kuna ei suutnud toota piisavalt täpseid ning meeldivaid lõhnu. thehustle.co

Rääkides veel läbikukkunud lahendustest, siis enne QR-koodi ja mobiilse interneti populaarsust võeti kasutusele CueCat, mille puhul on tagantjärgi raske aru saada, miks selline lahendus leiutati:

Allikas: wikipedia

Tegemist oli triipkoodi skänneriga, mis võeti kasutusele 2000. aastal. Seadme mõte oli, et kasutajad saaksid paperkataloogidest skänneerida spetsiaalseid koode, mis avavad vastavaid veebilehti arvutist. Tootesse investeeriti ligi 185 000$ ja seadet jagati arvutikasutajatele tasuta, kuid selle kasutamisel ei nähtud mõtet ning muretseti andmete turvalisuse pärast.

Kasutajatele oli lihtsam veebiaadress käsitsi arvutisse sisestada kui tülikat koodilugejat kasutada. Lisaks sellele olid CueCat koodid suletud süsteemis ning sellega ei saanud teistsuguseid koode skänneerida. Koodi skänneerimine sidus skänneeritud andmed kasutaja isikliku arvutiga ning selle kaudu koguti kasutajate andmeid, mis loomulikult kellelegi ei meeldinud. Kõigele lisaks suutsid häkkerid CueCat suletud süsteemi rünnata ning ettevõte kaotas kontrolli tehnoloogia üle.

2001. aasta lõpuks CueCat tarkvara enam kasutada ei saanud ning suure läbikukkumise tõttu vahetas CueCat'i leiutaja enda nime. wikipedia

Lõpetuseks tooks välja midagi revolutsioonilist, mis muutis IT-maastikku. Bluetooth leiutati 1994. aastal Dr. Jaap Haartseni poolt, kes töötas tol ajal Ericssonis. Eesmärk oli luua lühikese vahemaaga traadita side tehnoloogia. Bluetoothi nimi tuli viikingite kuninga Haraldi järgi, kelle hüüdnimi oli Bluetooth kuna tal oli siniseks tõmbunud esihammas. Bluetoothi logo võeti Harald Bluetoothi intsiaalidest. theauris.com

Allikas: packetcraft.com

Esimene Bluetoothi seade tuli välja 1999. aastal ja selleks oli hands-free komplekt mobiiltelefonile ning esimene Bluetoothi kasutav mobiiltelefon oli Ericsson t36, kuid see ei jõudnud müüki ja esimeseks Bluetoothi toega mobiiltelefoniks, mida laiemalt kasutama hakati, oli Ericsson t39. theauris.com

Tänapäeval on Bluetooth igapäevaselt kasutuses paljude juhtmevabade seadmetega, näiteks kõrvaklapid, arvutihiir, klaviatuur, nutikellad, aktiivsusmonitorid jne. Bluetoothi kasutuselevõtt vähendas kaablite vajadust ning see võimaldab mugavat ja energiasäästlikku ühenduvust seadmete vahel.


Kasutatud allikad:

https://thehustle.co/digiscents-ismell-fail

https://en.wikipedia.org/wiki/CueCat

https://theauris.com/blogs/blog/the-history-of-bluetooth

https://www.packetcraft.com/post/quick-history-of-bluetooth

Kommentaarid